To most of you, this is a device to buy, sell, play games, watch videos. I think it might be a lifeline. I think actually it might be able to save more lives than penicillin.
Enamikele teist on see seade, millega osta, müüa, mängida, vaadata videoid. Minu arvates võib see olla eluliin. Arvan, et see võib päästa rohkem elusid, kui penitsilliin.
Texting: I know I say texting and a lot of you think sexting, a lot of you think about the lewd photos that you see -- hopefully not your kids sending to somebody else -- or trying to translate the abbreviations LOL, LMAO, HMU. I can help you with those later. But the parents in the room know that texting is actually the best way to communicate with your kids. It might be the only way to communicate with your kids. (Laughter) The average teenager sends 3,339 text messages a month, unless she's a girl, then it's closer to 4,000. And the secret is she opens every single one. Texting has a 100 percent open rate. Now the parents are really alarmed. It's a 100 percent open rate even if she doesn't respond to you when you ask her when she's coming home for dinner. I promise she read that text. And this isn't some suburban iPhone-using teen phenomenon. Texting actually overindexes for minority and urban youth. I know this because at DoSomething.org, which is the largest organization for teenagers and social change in America, about six months ago we pivoted and started focusing on text messaging. We're now texting out to about 200,000 kids a week about doing our campaigns to make their schools more green or to work on homeless issues and things like that. We're finding it 11 times more powerful than email. We've also found an unintended consequence. We've been getting text messages back like these. "I don't want to go to school today. The boys call me faggot." "I was cutting, my parents found out, and so I stopped. But I just started again an hour ago." Or, "He won't stop raping me. He told me not to tell anyone. It's my dad. Are you there?" That last one's an actual text message that we received. And yeah, we're there. I will not forget the day we got that text message. And so it was that day that we decided we needed to build a crisis text hotline. Because this isn't what we do. We do social change. Kids are just sending us these text messages because texting is so familiar and comfortable to them and there's nowhere else to turn that they're sending them to us. So think about it, a text hotline; it's pretty powerful. It's fast, it's pretty private. No one hears you in a stall, you're just texting quietly. It's real time. We can help millions of teens with counseling and referrals. That's great. But the thing that really makes this awesome is the data. Because I'm not really comfortable just helping that girl with counseling and referrals. I want to prevent this shit from happening. So think about a cop. There's something in New York City. The police did it. It used to be just guess work, police work. And then they started crime mapping. And so they started following and watching petty thefts, summonses, all kinds of things -- charting the future essentially. And they found things like, when you see crystal meth on the street, if you add police presence, you can curb the otherwise inevitable spate of assaults and robberies that would happen. In fact, the year after the NYPD put CompStat in place, the murder rate fell 60 percent. So think about the data from a crisis text line. There is no census on bullying and dating abuse and eating disorders and cutting and rape -- no census. Maybe there's some studies, some longitudinal studies, that cost lots of money and took lots of time. Or maybe there's some anecdotal evidence. Imagine having real time data on every one of those issues. You could inform legislation. You could inform school policy. You could say to a principal, "You're having a problem every Thursday at three o'clock. What's going on in your school?" You could see the immediate impact of legislation or a hateful speech that somebody gives in a school assembly and see what happens as a result. This is really, to me, the power of texting and the power of data. Because while people are talking about data, making it possible for Facebook to mine my friend from the third grade, or Target to know when it's time for me to buy more diapers, or some dude to build a better baseball team, I'm actually really excited about the power of data and the power of texting to help that kid go to school, to help that girl stop cutting in the bathroom and absolutely to help that girl whose father's raping her. Thank you. (Applause)
Sõnumite saatmine: tean, öeldes sõnumineerimine, mõtlevad paljud: seks-sõnumid, paljud teist mõtlevad roppudele piltidele -- mida loodetavasti ei saada kellelegi teie enda lapsed -- või püüdele tõlkida kõiki lühendeid LOL, LMAO, HMU. Ma saan teid nende osas hiljem aidata. Kuid kõik lapsevanemad siin ruumis teavad, et lühisõnumid on tegelikult parim viis oma lastega suhtlemiseks. Võib-olla ainus viis oma lastega suhtlemiseks. (Naer) Keskmine teismeline saadab 3339 sõnumit kuus, kui ta pole just tüdruk - siis on neid ligi 4000. Mis tuleb sellest, et ta loeb igat saadud sõnumit. Tekstisõnumitel on 100%-line lugemismäär. Nüüd on vanemad tõesti ärevil. See on 100%-line lugemismäär, isegi kui ta teile ei vasta, kui küsid, kas ta koju õhtustama tuleb. Ma luban, ta luges seda sõnumit. Ja see pole mingi iPhone'i kasutava äärelinna teismelise fenomen. Sõnumite saatjaid on rohkem vähemuste ja linnanoorte seas. Ma tean seda, kuna DoSomething.org'is, mis on suurim organisatsioon teismeliste ja sotsiaalsete muutuste jaoks Ameerikas, hakkasime umbes 6 kuud tagasi keskenduma tekstisõnumitele. Praegu saadame sõnumeid umbes 200 000. lapsele nädalas kampaaniate kohta nende koolide rohelisemaks muutmisest või kodutute aitamisest, jms. Leiame, et see on 11 korda võimsam, kui e-post. Avastasime ka ühe ootamatu tagajärje. Me oleme saanud vastuseks selliseid sõnumeid: "Ma ei taha täna kooli minna. Poisid sõimavad mind pedeks." "Ma lõikusin ennast, mu vanemad said teada ja ma lõpetasin. Aga ma alustasin tund aega tagasi uuesti." Või, "Ta ei lõpeta minu vägistamist. Ta ei luba kellelegi öelda. See on mu isa. Olete te seal?" See viimane on päris sõnum, mille saime. Ning jah, me oleme siin. Ma ei unusta päeva, mil me selle sõnumi saime. Ja nii me otsustasime tol päeval, et me peame looma sõnumite kriisiliini. Sest see pole see, mida me teeme. Meie tegeleme sotsiaalsete muudatustega. Lapsed lihtsalt saadavad meile sõnumeid, sest see on neile nii tuttav ja mugav ja pole muud kohta, kuhu pöörduda, nii et nad saadavad neid meile. Sõnumite valveliin; see on päris võimas. See on kiire ja üsna privaatne. Keegi ei kuula pealt, sa lihtsalt sõnumineerid vaikselt. See toimub reaalajas. Me saame aidata miljoneid teismelisi nõustamise ja juhendamisega. See on suurepärane. Kuid asi, mis selle tõsiselt ägedaks teeb, on kogutud andmed. Sest mulle ei piisa ainult selle tüdruku aitamisest nõustamise ja juhendamisega. Ma tahan sellist jama ennetada. Nii et mõelge politseinikust. New Yorgi linnas on üks asi. Varem oli see vaid oletamine, politseitöö. Ja siis hakkasid nad kuritegevust kaardistama, jälitama ja jälgima pisivargusi, kohtukutseid, igasugu asju -- sisuliselt kaardistades tulevikku. Ja nad avastasid, et kui tänavatel on metamfetamiin ja lisada politsei kohalolek saab ohjeldada muidu vältimatuid rünnakuid ja rööve. Aasta hiljem, kui NY politseis võeti kasutusele CompStat, langes mõrvade arv 60%. Nii et mõelge andmetele sõnumite kriisiliinilt. Puudub statistika kiusamiste ja kohtingutel toimuvate ahistamiste, söömishäirete, lõikumiste ja vägistamiste kohta - ei mingit statistikat. Võib-olla on uuringuid, pikaajalisi uuringuid, millele kulus palju raha ja aega. Või ehk on mingeid naeruväärseid tõendusmaterjale. Kujutlege, kui meil oleksid reaalajas uuenevad andmed iga nimetatud teema kohta. Saaks täiendada õigusakte, täiendada koolikorraldust. Saaks öelda mõne kooli direktorile, "Igal neljapäeval kell 3 esineb teil probleem. Mis teie koolis toimub?" Saaks hetkega näha mõne õigusakti muudatuse või kooli koosolekul peetud vihakõne mõju ja näha, mis selle tulemusena juhtub. See ongi minu jaoks sõnumite saatmise ja informatsiooni jõud. Sest ajal, mil inimesed räägivad andmetest, võimaldades Facebookil nuhkida minu kolmanda klassi sõbra järgi või poodidel teada, millal pean mähkmeid juurde ostma või mingil tüübil luua parem pesapallimeeskond, olen mina hoopis elevil andmete ja lühisõnumite jõust, et aidata sel lapsel kooli minna, aidata sel tüdrukul enda lõikumine lõpetada ja kindlasti aidata seda tüdrukut, kelle isa teda vägistab. Tänan. (Aplaus)