Well, I'm involved in other things, besides physics. In fact, mostly now in other things.
Ma tegelen lisaks füüsikale ka muude asjadega. Õigupoolest, praegu, enamjaolt just teiste asjadega.
One thing is distant relationships among human languages. And the professional, historical linguists in the U.S. and in Western Europe mostly try to stay away from any long-distance relationships, big groupings, groupings that go back a long time, longer than the familiar families. They don't like that. They think it's crank. I don't think it's crank. And there are some brilliant linguists, mostly Russians, who are working on that, at Santa Fe Institute and in Moscow, and I would love to see where that leads.
Üks neist asjadest on kaugeleulatuvad sugulussidemed inimkeelte vahel. Nimelt, professionaalsed ajaloolise keele uurijad Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas üritavad enamasti eemale hoida mistahes kaugeleulatuvatest sidemetest; suurtest grupeeringutest, grupeeringutest, mis ulatuvad kaugele minevikku, kaugemale kui meile teada-tuntud keelkonnad. Neile see ei meeldi; nad peavad seda veidrike pärusmaaks. Ma küll ei arva, et see nii oleks. On mõned suurepärased keeleuurijad, enamasti venelased, kes parasjagu töötavad selle kallal Santa Fe Instsituudis ja Moskvas, ja ma sooviks väga näha, kuhu see kõik viib.
Does it really lead to a single ancestor some 20, 25,000 years ago? And what if we go back beyond that single ancestor, when there was presumably a competition among many languages? How far back does that go? How far back does modern language go? How many tens of thousands of years does it go back?
Kas see tõesti viib üheainsa eelkäijani, umbes 20-25 000 aastat tagasi? Ja mis siis, kui me läheme sellest ühisest eelkäijast veelgi kaugemale, mil eeldatavasti oli olelusvõitlus mitmete keelte vahel? Kui ammu see oli? Kui vana on nüüdisaegne keel? Mitu kümmend tuhat aastat võib ta vana olla?
Chris Anderson: Do you have a hunch or a hope for what the answer to that is?
Chris Anderson: On teil mingit aimdust või lootust, mis vastus sellele küsimusele võiks olla?
Murray Gell-Mann: Well, I would guess that modern language must be older than the cave paintings and cave engravings and cave sculptures and dance steps in the soft clay in the caves in Western Europe, in the Aurignacian Period some 35,000 years ago, or earlier. I can't believe they did all those things and didn't also have a modern language. So, I would guess that the actual origin goes back at least that far and maybe further.
Murray Gell-Mann: Noh, mina pakuksin, et nüüdisaegne keel peab olema vanem kui koopamaalingud ja koopauuristused ning kooparaided ja Lääne-Euroopa pehmesse savisse jäädvustunud jäljed tantsusammudest, mis ulatuvad tagasi Aurignaatsia ajastusse, 35 000 või rohkem aastat tagasi. Ma ei usu, et nad suutsid teha kõiki neid asju, ent mitte omada nüüdisaegset keelt. Seega ma pakun, et tegelikult on keele algupära vähemalt nõnda vana või ehk vanemgi.
But that doesn't mean that all, or many, or most of today's attested languages couldn't descend perhaps from one that's much younger than that, like say 20,000 years, or something of that kind. It's what we call a bottleneck.
Aga see ei tähenda, et kõik või paljud või enamus tänapäeval uuritud keeltest ei pruugiks pärineda hoopis palju varasemast ajaloost, ütleme näiteks 20 000 aastat tagasi või midagi sinnakanti. Me kutsume seda "pudelikaelaks".
CA: Well, Philip Anderson may have been right. You may just know more about everything than anyone. So, it's been an honor. Thank you Murray Gell-Mann. (Applause)
CA: Philip Anderson'il võis tõesti olla õigus, et ehk tead just sina kõigest rohkem kui ei keegi teine. Ühesõnaga, on olnud meeldiv. Tänud teile, Murray Gell-Mann. (Aplaus)