Myths and misconceptions about evolution. Let's talk about evolution. You've probably heard that some people consider it controversial, even though most scientists don't. But even if you aren't one of those people and you think you have a pretty good understanding of evolution, chances are you still believe some things about it that aren't entirely right, things like, "Evolution is organisms adapting to their environment." This was an earlier, now discredited, theory of evolution. Almost 60 years before Darwin published his book, Jean-Baptiste Lamarck proposed that creatures evolve by developing certain traits over their lifetimes and then passing those on to their offspring. For example, he thought that because giraffes spent their lives stretching to reach leaves on higher branches, their children would be born with longer necks. But we know now that's not how genetic inheritance works. In fact, individual organisms don't evolve at all. Instead, random genetic mutations cause some giraffes to be born with longer necks, and that gives them a better chance to survive than the ones who weren't so lucky, which brings us to "survival of the fittest". This makes it sound like evolution always favors the biggest, strongest, or fastest creatures, which is not really the case. For one thing, evolutionary fitness is just a matter of how well-suited they are to their current environment. If all the tall trees suddenly died out and only short grass was left, all those long-necked giraffes would be at a disadvantage. Secondly, survival is not how evolution occurs, reproduction is. And the world if full of creatures like the male anglerfish, which is so small and ill-suited for survival at birth that it has to quickly find a mate before it dies. But at least we can say that if an organism dies without reproducing, it's evolutionarily useless, right? Wrong! Remember, natural selection happens not at the organism level, but at the genetic level, and the same gene that exists in one organism will also exist in its relatives. So, a gene that makes an animal altruistically sacrifice itself to help the survival and future reproduction of its siblings or cousins, can become more widespread than one that is solely concerned with self-preservation. Anything that lets more copies of the gene pass on to the next generation will serve its purpose, except evolutionary purpose. One of the most difficult things to keep in mind about evolution is that when we say things like, "Genes want to make more copies of themselves," or even, "natural selection," we're actually using metaphors. A gene doesn't want anything, and there's no outside mechanism that selects which genes are best to preserve. All that happens is that random genetic mutations cause the organisms carrying them to behave or develop in different ways. Some of those ways result in more copies of the mutated gene being passed on, and so forth. Nor is there any predetermined plan progressing towards an ideal form. It's not ideal for the human eye to have a blind spot where the optic nerve exits the retina, but that's how it developed, starting from a simple photoreceptor cell. In retrospect, it would have been much more advantageous for humans to crave nutrients and vitamins rather than just calories. But over the millenia,
Müüdid ja väärarvamused evolutsioonist. Räägime evolutsioonist. Oled arvatavasti kuulnud, et osa inimesi peab evolutsiooni vastuoluliseks, kuigi enamik teadlasi nii ei arva. Isegi kui sa arvad, et sul on evolutsioonist üsna hea ettekujutus, usud sa tõenäoliselt ikka midagi, mis pole päris õige. Näiteks, et evolutsioon on organismide kohanemine keskkonnaga. See oli varasem, nüüdseks ümberlükatud evolutsiooniteooria. Peaaegu 60 aastat enne seda, kui Darwin oma teooria avaldas, pakkus Jean-Baptiste Lamarck välja, et organismid evolutsioneeruvad, kui nad pärandavad elu jooksul omandatud tunnused edasi oma järglastele. Näiteks arvas ta, et kuna kaelkirjakud sirutavad kogu elu kaela, et kõrgematelt okstelt lehti kätte saada, sünnivad nende järglased pikema kaelaga. Nüüdseks teame, et pärilikkus nii ei toimi. Tegelikult üksikud organismid ei evolutsioneerugi. Juhuslike mutatsioonide tõttu sünnib mõni kaelkirjak pikema kaelaga, ning see annab talle ellujäämisel eelise teiste kaelkirjakute ees. Nii jõuamegi evolutsioonilise kohasuseni. See kõlab nii, nagu evolutsioon eelistaks vaid kõige suuremaid, tugevamaid ja kiiremaid isendeid. Kuid see pole päris nii. Esiteks, evolutsiooniline kohasus tähendab seda, kui hästi organismid sobivad keskkonnaga. Kui kõik puud sureksid äkitselt välja ja ainult rohi jääks järele, oleksid kõik pikakaelalised kaelkirjakud ebasoodsas olukorras. Teiseks, evolutsioon ei toimu ellujäämise, vaid paljunemise kaudu. Maailm on täis selliseid olendeid, nagu näiteks isased merikuradid, kes on nii väikesed ja sündides nii abitud, et peavad kiiresti emase leidma, muidu surevad. Aga vähemalt saame öelda, et kui isend ilma paljunemata sureb, siis on ta evolutsioonilises mõttes kasutu, eks? Vale! Tuletame meelde, et looduslik valik ei toimu mitte isendi tasemel, vaid geneetilisel tasemel. Ühes isendis leiduv geen on olemas ka tema sugulastes. Seega võib geen, mis paneb looma end ohverdama oma sugulaste ellujäämise ja paljunemise nimel rohkem levida, kui geen, mida huvitab vaid iseenda säilitamine. Ükskõik mis võimaldab rohkem geeni koopiaid järgmisesse põlvkonda edasi anda, täidab oma eesmärgi. Ainult et – evolutsioonil polegi eesmärki. Üks keerulisemaid asju, mida evolutsioonist rääkides tuleb meeles pidada, on see, et kui me ütleme, et „geenid tahavad endast rohkem koopiaid teha“ või isegi „looduslik valik“, siis tegelikult me kasutame metafoore. Geen ei taha tegelikult mitte midagi ja pole olemas välist mehhanismi, mis valib, milliseid geene säilitada. Tegelikkuses juhtub see, et juhuslike mutatsioonide tõttu käituvad ja arenevad isendid eri viisil. Mõnel juhul jõuab muteerunud geenist rohkem koopiaid edasi järgmistesse põlvkondadesse jne. Samuti ei ole olemas ettemääratud eesmärki, mille poole püüeldakse. Inimese silm ei ole ideaalne, sest selles on koht, kus pole valgustundlikke rakke. Aga nii see ühest valgustundlikust rakust arenes. Tagantjärele vaadates oleks inimese jaoks olnud palju kasulikum himustada toitaineid ja vitamiine, mitte lihtsalt kaloreid. Kuid aastatuhandete jooksul,
during which our ancestors evolved, calories were scarce, and there was nothing to anticipate that this would later change so quickly. So, evolution proceeds blindly, step by step by step, creating all of the diversity we see in the natural world.
mil meie esivanemad arenesid, oli kaloreid vähevõitu. Mitte miski ei andnud märku, et see hiljem nii kiiresti muutub. Seega edeneb evolutsioon pimesi, samm sammu haaval, luues elu tohutu mitmekesisuse.