Now, I want to start with a question: When was the last time you were called "childish"? For kids like me, being called childish can be a frequent occurrence. Every time we make irrational demands, exhibit irresponsible behavior, or display any other signs of being normal American citizens, we are called childish. Which really bothers me. After all, take a look at these events: Imperialism and colonization, world wars, George W. Bush. Ask yourself, who's responsible? Adults.
Ma tahaksin alustada küsimusega: millal teid viimati nimetati lapsikuks? Minusuguste laste jaoks on lapsikuks nimetamine sage nähtus. Iga kord, kui me esitame irratsionaalseid nõudmisi, käitume vastutustundetult või muul moel sarnaneme normaalsele Ameerika kodanikule, nimetatakse meid lapsikuks ja see tõesti häirib mind. Lõppude lõpuks, vaadake neid sündmusi: imperialism ja koloniseerimine, maailmasõjad, George W. Bush... Küsige endalt: kes vastutab? Täiskasvanud.
Now, what have kids done? Well, Anne Frank touched millions with her powerful account of the Holocaust. Ruby Bridges helped to end segregation in the United States. And, most recently, Charlie Simpson helped to raise 120,000 pounds for Haiti, on his little bike. So as you can see evidenced by such examples, age has absolutely nothing to do with it. The traits the word "childish" addresses are seen so often in adults, that we should abolish this age-discriminatory word, when it comes to criticizing behavior associated with irresponsibility and irrational thinking.
Mida on lapsed korda saatnud? Anne Frank puudutas miljoneid oma võimsate ülestähendustega Holokaustist, Ruby Bridges aitas lõpetada rassieralduspoliitika USA-s, ja just hiljuti aitas Charlie Simpson koguda 120 000 naela Haiti jaoks oma väikesel jalgrattal. Nagu tõendavad sellised näited, ei sõltu vanusest mitte midagi. Iseloomujooned, millele viitab sõna "lapsik", on täiskasvanutele nii omased, et me peaksime loobuma sellest vanuseliselt diskrimineerivast sõnast, kui seda kasutatakse kritiseerimaks vastutustundetut ja irratsionaalset käitumist.
(Applause)
(Aplaus)
Thank you.
Aitäh.
Then again, who's to say that certain types of irrational thinking aren't exactly what the world needs? Maybe you've had grand plans before, but stopped yourself, thinking, "That's impossible," or "That costs too much," or "That won't benefit me." For better or worse, we kids aren't hampered as much when it comes to thinking about reasons why not to do things. Kids can be full of inspiring aspirations and hopeful thinking, like my wish that no one went hungry, or that everything were free, a kind of utopia. How many of you still dream like that, and believe in the possibilities? Sometimes a knowledge of history and the past failures of Utopian ideals can be a burden, because you know that if everything were free, then the food stocks would become depleted and scarce and lead to chaos. On the other hand, we kids still dream about perfection. And that's a good thing, because in order to make anything a reality, you have to dream about it first.
Samas jällegi, kes teab, võib-olla maailm just vajabki teatud tüüpi irratsionaalset mõtlemist? Võib-olla on teil olnud kunagi suured plaanid, kuid te jätsite nad katki, mõeldes, et see on võimatu või läheb liiga palju maksma või see ei too mulle kasu. On see hea või halb, aga meie, lapsed, ei lase end nii palju häirida võimalikel põhjustel, miks jätta midagi tegemata. Lapsed võivad olla tulvil inspireerivaid püüdlusi ja lootusrikast mõtlemist, nagu minu soov, et keegi ei tunneks nälga või et kõik oleks vabalt kättesaadav justkui Utoopias. Kui paljud teist veel niimoodi unistavad ja usuvad võimalustesse? Mõnikord võib teadmine ajaloost ja utoopiliste ideaalide nurjumisest minevikus olla koormaks, sest sa tead, et kui kõik oleks tasuta, siis toiduvarud ammenduksid, muutuksid raskesti kättesaadavaks ja see viiks kaoseni. Teisest küljest, meie, lapsed, unistame veel täiuslikkusest. Ja see on hea, sest kui sa tahad ükskõik mida teoks teha, tuleb sellest kõigepealt unistada.
In many ways, our audacity to imagine helps push the boundaries of possibility. For instance, the Museum of Glass in Tacoma, Washington, my home state -- yoohoo, Washington!
Meie julgus kujutleda aitab mitmes mõttes laiendada võimalikkuse piire. Näiteks Klaasimuuseum Tacomas, Washingtonis - minu koduosariigis - hurraa, Washington -
(Applause)
(Aplaus)
has a program called Kids Design Glass, and kids draw their own ideas for glass art. The resident artist said they got some of their best ideas from the program, because kids don't think about the limitations of how hard it can be to blow glass into certain shapes, they just think of good ideas. Now, when you think of glass, you might think of colorful Chihuly designs, or maybe Italian vases, but kids challenge glass artists to go beyond that, into the realm of brokenhearted snakes and bacon boys, who you can see has meat vision.
seal on programm "Lapsed kujundavad klaasi", kus lapsed joonistavad üles oma ideid klaasikunsti jaoks. Korraldav kunstnik ütles, et nad said selle programmi kaudu mõned oma parimatest ideedest, sest lapsed ei mõtle piirangutele, et kui raske on klaasi teatud kujusse puhuda. Nad mõtlevad ainult headele ideedele. Kui te mõtlete klaasile, tulevad teile võib-olla pähe värvilised Chihuly kujundused või ehk itaalia vaasid, aga lapsed esitavad kunstnikele väljakutse sellest edasi minna, maailma, kus on murtud südametega maod ja peekonipoisid, kes, nagu näete, suudavad pilguga liha välja võluda.
(Laughter)
(Naer)
Now, our inherent wisdom doesn't have to be insider's knowledge. Kids already do a lot of learning from adults, and we have a lot to share. I think that adults should start learning from kids. Now, I do most of my speaking in front of an education crowd -- teachers and students, and I like this analogy: It shouldn't be a teacher at the head of the class, telling students, "Do this, do that." The students should teach their teachers. Learning between grown-ups and kids should be reciprocal. The reality, unfortunately, is a little different, and it has a lot to do with trust, or a lack of it.
Meie loomuomane tarkus ei pea olema siseringi teadmine. Lapsed niikuinii õpivad palju täiskasvanutelt ja meil on palju, mida jagada. Minu meelest peaksid täiskasvanud hakkama lastelt õppima. Ma kõnelen enamasti haridusvaldkonna inimestele, õpetajatele ja õpilastele, ning mulle meeldib see analoogia. Ei peaks olema nii, et ainult õpetaja seisab klassi ees ja ütleb õpilastele, et tehke nii, tehke naa. Õpilased peaksid õpetama oma õpetajaid. Täiskasvanute ja laste vaheline õppimisprotsess peaks olema vastastikune. Tegelikkus paraku on pisut teistsugune ja see sõltub paljuski usaldusest või selle puudumisest.
Now, if you don't trust someone, you place restrictions on them, right? If I doubt my older sister's ability to pay back the 10 percent interest I established on her last loan, I'm going to withhold her ability to get more money from me, until she pays it back.
Kui sa inimest ei usalda, sead sa talle piiranguid. Kui ma kahtlen, kas mu vanem õde suudab maksta tagasi 10% intressi, mille ma kehtestasin ta viimasele laenule, piiran ma tema võimalust saada mu käest rohkem raha, kuni ta selle tagasi maksab.
(Laughter)
Tõestisündinud lugu, muide.
True story, by the way. Now, adults seem to have a prevalently restrictive attitude towards kids, from every "Don't do that, don't do this" in the school handbook, to restrictions on school Internet use. As history points out, regimes become oppressive when they're fearful about keeping control. And although adults may not be quite at the level of totalitarian regimes, kids have no or very little say in making the rules, when really, the attitude should be reciprocal, meaning that the adult population should learn and take into account the wishes of the younger population.
Täiskasvanutel paistab olevat peamiselt piirav suhtumine lastesse, alustades igast "ära tee nii" ja "ära tee naa" kooliõpikutes kuni internetikasutamise piiranguteni koolis. Nagu ajalugu näitab, muutuvad režiimid rõhuvaks siis, kui nad hakkavad kartma, et kaotavad kontrolli. Ja kuigi täiskasvanud ei ole ehk päris totalitaarsete režiimide tasemel, on lastel väga vähe kaasa rääkida reeglite kehtestamisel, kui tegelikult peaks suhtumine olema vastastikune, mis tähendab, et täiskasvanud rahvastik peaks teadma ja arvestama
Now, what's even worse than restriction, is that adults often underestimate kids' abilities. We love challenges, but when expectations are low, trust me, we will sink to them. My own parents had anything but low expectations for me and my sister. Okay, so they didn't tell us to become doctors or lawyers or anything like that, but my dad did read to us about Aristotle and pioneer germ-fighters, when lots of other kids were hearing "The Wheels on the Bus Go Round and Round." Well, we heard that one too, but "Pioneer Germ Fighters" totally rules.
noorema põlvkonna soovidega. Piirangutest hullem on see, et täiskasvanud sageli alahindavad laste võimeid. Me armastame väljakutseid, aga kui ootused on madalad, uskuge mind, meie võimed langevad samuti. Minu vanematel olid kõike muud kui madalad ootused minu ja mu õe osas. Nad ei öelnud meile, et meist peavad saama arstid või advokaadid või midagi taolist, aga mu isa luges meile ette Aristotelese kohta ja esimeste teadlaste kohta, kes võitlesid pisikute vastu, samal ajal kui paljud teised lapsed kuulsid, et "Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh". Me kuulsime seda ka, aga "Teedrajavad pisikute vastu võitlejad" on ülikõva.
(Laughter)
(Naer)
I loved to write from the age of four, and when I was six, my mom bought me my own laptop equipped with Microsoft Word. Thank you, Bill Gates, and thank you, Ma. I wrote over 300 short stories on that little laptop, and I wanted to get published. Instead of just scoffing at this heresy that a kid wanted to get published, or saying wait until you're older, my parents were really supportive. Many publishers were not quite so encouraging. One large children's publisher ironically said that they didn't work with children. Children's publisher not working with children? I don't know, you're kind of alienating a large client there.
Mulle meeldis juba 4-aastasena kirjutada ja kui ma olin 6-aastane, ostis ema mulle sülearvuti, millel oli Microsoft Word. Aitäh, Bill Gates, ja aitäh, ema! Ma kirjutasin üle 300 lühijutu sellel väiksel sülearvutil ja ma tahtsin midagi avaldada. Selle asemel, et irvitada säherduse ketserluse üle, nagu laps, kes soovis et ta töid avaldataks, või öelda, et oota, kuni sa oled vanem, olid mu vanemad väga toetavad. Paljud kirjastajad polnud sugugi sama julgustavad. Üks suur lastekirjanduse kirjastaja ütles muuseas, et nad ei tegele lastega. Lastekirjanduse kirjastaja ei tegele lastega? Minu meelest te tõrjute eemale oma olulise klientuuri.
(Laughter)
(Naer)
One publisher, Action Publishing, was willing to take that leap and trust me, and to listen to what I had to say. They published my first book, "Flying Fingers," you see it here. And from there on, it's gone to speaking at hundreds of schools, keynoting to thousands of educators, and finally, today, speaking to you.
Üks kirjastus, Action Publishing, oli valmis riskeerima, mind usaldama ning kuulama, mis mul oli öelda. Nad avaldasid mu esimese raamatu "Lendavad näpud" - näete siin - ja alates sellest olen käinud sadades koolides rääkimas, pidanud kõnet tuhandetele õpetajatele ja lõpuks, täna, räägin teiega.
I appreciate your attention today, because to show that you truly care, you listen. But there's a problem with this rosy picture of kids being so much better than adults. Kids grow up and become adults just like you.
Ma hindan teie tähelepanu täna, sest see näitab, et teile läheb tõesti korda, te kuulate. Aga on üks väike probleem seoses selle roosilise pildiga, kui palju lapsed täiskasvanutest paremad on. Lapsed kasvavad suureks ja saavad täiskasvanuteks nagu teie.
(Laughter)
(Naer)
Or just like you? Really? The goal is not to turn kids into your kind of adult, but rather, better adults than you have been, which may be a little challenging, considering your guys' credentials.
Või kas tõesti nagu teie? Eesmärk ei ole muuta lapsi sellisteks täiskasvanuteks nagu teie, vaid pigem paremaks, kui teie olete olnud, mis võib olla küllaltki suur väljakutse,
(Laughter)
arvestades teie saavutusi,
But the way progress happens, is because new generations and new eras grow and develop and become better than the previous ones. It's the reason we're not in the Dark Ages anymore. No matter your position or place in life, it is imperative to create opportunities for children, so that we can grow up to blow you away.
aga progress toimib sellepärast, et uued põlvkonnad ja uued ajastud kasvavad ja arenevad ning saavad eelnevatest paremaks. See on põhjus, miks me ei ela enam pimedal keskajal. Pole tähtis, mis positsioonil või kus te elus olete, teie kohustus on luua võimalusi laste jaoks, et me saaksime kasvada suureks ja teid rabada.
(Laughter)
(Naer)
Adults and fellow TEDsters, you need to listen and learn from kids, and trust us and expect more from us. You must lend an ear today, because we are the leaders of tomorrow, which means we're going to take care of you when you're old and senile. No, just kidding.
Täiskasvanud ja kaas-TEDsterid, te peate kuulama lapsi ja neilt õppima, usaldama meid ja meilt rohkem ootama. Te peate meid kuulama täna, sest meie oleme need, kes homme juhivad, mis tähendab, et me hakkame teie eest hoolitsema, kui te olete vanad ja seniilsed. Ei, ma ainult naljatan.
(Laughter)
Ei, päriselt, meie oleme järgmine põlvkond,
No, really, we are going to be the next generation, the ones who will bring this world forward. And in case you don't think that this really has meaning for you, remember that cloning is possible, and that involves going through childhood again, in which case you'll want to be heard, just like my generation. Now, the world needs opportunities for new leaders and new ideas. Kids need opportunities to lead and succeed. Are you ready to make the match? Because the world's problems shouldn't be the human family's heirloom.
need, kes viivad maailma edasi. Ja kui te ei usu, et sellel on teie jaoks mingit tähtsust, siis tuletage meelde, et kloonimine on võimalik ja see kätkeb endas lapsepõlve uuesti läbielamist, millisel juhul te tahaksite, et teid kuuldaks just nagu minu põlvkond. Maailm vajab võimalusi uute juhtide ja uute ideede jaoks. Lapsed vajavad võimalusi juhtida ja edukad olla. Kas te olete väljakutseks valmis? Sest maailma probleemid ei tohiks olla inimsuguvõsa pärandiks.
Thank you.
Aitäh.
(Applause)
(Aplaus)
Thank you. Thank you.
Aitäh. Aitäh.